共找到 150 条与 EVS codec 相关的标准，共 10 页
Selles standardis kirjeldatakse ehituse koguriskikindlustuse ehk CAR-kindlustuse (construction all-risks insurance) olemust. Ehituse koguriskikindlustus on vabatahtlik kindlustusliik, millega maandatakse ehitus-, renoveerimis-, rekonstrueerimis-, paigaldus-, lammutus- ja muude sarnaste t??dega seotud riske. Vaatamata nimetusele ?koguriskikindlustus“, ei anna see kaitset k?ikv?imalike kahjude tekkimise riskide vastu. Hüvitatavaks kahjuks on otsene varaline kahju, mis on seotud ehitatava ehitise, kasutatavate ehitusmaterjalide ja -tehnika jms kahjustamisega. Ehituse koguriskikindlustus on oma olemuselt varakindlustus (valikulisi lisakaitseid arvesse v?tmata).Ehituse koguriskikindlustuse kaitsele on v?imalik lisada ka ?rikatkemise kaitse, millega hüvitatakse tekkinud kahju t?ttu saamata j??nud kasum ja tekkinud püsikulud. See standard ei k?sitle ?rikatkemise kaitse riski kindlustamist.Ehituse koguriskikindlustuse kaitsele on v?imalik lisada ka vastutuskindlustuse kaitse. Vastutuskindlustusega saab maandada riski, mis on seotud kahju tekitamisega kolmandale isikule (kahjustatud isik) ehitus-, renoveerimis-, rekonstrueerimis-, paigaldus-, lammutus- jm sarnaste t??de k?igus. Vastutuskindlustus on eraldi kindlustusliik. Vastutuskindlustuse puhul on hüvitatavaks kahjuks otsene varaline kahju, mis on seotud kas asja- v?i isikukahjuga. Lisaks korvab vastutuskindlustuse kaitse ka kindlustatud isiku vastu esitatud n?ude t?rjumiseks v?i k?sitlemiseks tehtud ?igusabi kulud. Vastutuskindlustus v?ib olla kas ehituse koguriskikindlustuse lepingu osaks v?i s?lmitakse vastutuskindlustuse leping eraldi lepinguna ehituse koguriskikindlustuse lepingu juurde. Kuna kindlustatavad riskid on ehituse koguriskikindlustuse ja vastutuskindlustuse osas erinevad, siis k?sitletakse neid selles standardis eraldi.Ehituse koguriskikindlustuste ja ehitusega seotud vastutuskindlustuslepinguid v?ib s?lmida aastaste aastamahu (avatud) poliisidena v?i konkreetse ehitusobjekti p?hisena.
Conclusion and essence of construction all-risks (CAR) insurance policy
Selles Eesti standardis m??ratakse n?uded Eesti Vabariigis ehitatavate ja rekonstrueeritavate elu-, üldkasutatavate ja t??stushoonete kütte projekteerimisel.Projekteerimise staadiumid ja projekti koosseis on m??ratud Eesti standardiga EVS 932. Koosk?lastuste ja ehituslubade andmise kord on fikseeritud ehitusseadustikuga.Selles standardis k?sitletakse arvutuslikke sise- ja v?lis?hutemperatuure, küttesüsteemide valiku p?him?tteid, l?htudes hoonete ise?rasustest, soovituslikke veevoolu kiiruseid ja erih??rdekadusid torustikes, soovituslikke peale- ja tagasivoolutemperatuure projekteeritavates küttesüsteemides, küttesüsteemide vajalikku v?imsust m?jutavaid tegureid (liigsoojuse arvestamine, v?imalikud lisasoojuskaod ruumide ventileerimisest jmt), küttekehade valikup?him?tteid ja nende soojusv?ljastust m?jutavaid tegureid, kavandatavate reguleer- ja sulgarmatuuride valiku ning paiknemise p?him?tteid, erinevaid torumaterjale ning soojuse s??stlikku kasutamist.See standard ei k?sitle soojuss?lmede projekteerimist. Soojuss?lmede projekteerimisel ja ehitamisel tuleb l?htuda Eesti J?ujaamade ja Kaugkütte ?hingu kehtivast juhendmaterjalist [2]. Muude hoonep?histe soojusallikate (katel, soojuspump) projekteerimisel tuleb l?htuda vajaduse korral tootjafirma juhendmaterjalidest.
Design of heating for buildings
Selles Eesti standardis antakse projekteerijatele ja ehitajatele juhised radooniohutu hoone ehitamiseks, et v?ltida kopsuv?hki haigestumise riski suurendava radooni asjakohases ?igusaktis toodud taseme ületamist ruumides, kus inimesed pikemat aega viibivad.Standardis on esitatud valik radooniohu v?hendamise meetmeid. Tuleb arvestada, et see loetelu ja lahendused pole l?plikud ning lisaks v?ib radooniohutuse tagada ka muude lahendustega, mille toimivust on uuritud ja dokumenteeritult t?estatud. Arvestades objekti erip?rasid ning kasutusele v?etavate ruumide eesm?rki, tuleb projekteerimisel ja ehitamisel l?heneda juhtumip?hiselt.
Guidance for radon-protective measures for new and existing buildings
See Eesti standard kehtestab Eesti teeliikluses kasutatavate liiklusm?rkide (edaspidi m?rkide) valmistamise ja paigaldamise n?uded.
Traffic signs and their installation requirements
Selles Eesti standardis m??ratakse kvaliteeditunnuste normid ja tunnuste lubatav h?lve, n?uded küttev??rtusele ja üldniiskuse normid kaevandatud p?levkivile kui kaubap?levkivile (edaspidi p?levkivile), mida kasutatakse kui kütust ja tooret.
Oil shale as a product
Selles Eesti standardis kirjeldatakse üldniiskuse m??ramise kahe- ja üheastmelist meetodit, analüütilise niiskuse m??ramise meetodit ning ka proovide ettevalmistamise korda. Standard kehtib p?levkivi ja selle termilise t??tlemise ja p?letamise tahkete j??kide kohta s?ltumata p?ritolumaardla asukohast.Standardi j?rgi m??ratakse niiskust nii kaubap?levkivi proovis kui ka maavara ja tehnoloogilise uuringu otstarbeks v?etud kihiproovides, puursüdamikus, rikastamise j??gis ning teistes p?levkivi proovides ja nende termilise t??tlemise ja p?letamise tahketes j??kides (edaspidi poolkoks ja tuhk), mis on v?etud ja ette valmistatud kehtiva standardiga vastavuses.
Oil shale and solid residues of its thermal processing and combustion - Determination of moisture and sample preparation procedure
See Eesti standard kehtestab Eesti teeliikluses teede m?rgistamise korra ja p?him?tted.
Traffic markings and their installation requirements
See dokument kirjeldab infotehnoloogia reegleid eesti keele ja kultuuri keskkonnas. Standard kirjeldab Eesti m?rgistikku ja klaviatuuri ning Eesti andmestikku. Eesti andmestik on ülevaade erinevatest teemadest, mis on olulised Eesti ning eesti keele kultuuriandmestiku ja lokaadi seisukohast. Standard esitab need v?imalikult üldistatult.
Requirements on information technology in the Estonian language and cultural environment
See standard kehtib hoone kanalisatsioonile, mille kaudu reoveed suubuvad linna, asula ühiskanalisatsiooni. Hoone kanalisatsiooni all m?eldakse hoonesisest veeneeludega ühendatud kanalisatsioonitorustikku koos v?imalike lisaseadmetega (sulgeseadmed, pumplad, puhastusavad) kuni hoone v?lisseinani ja v?imalike eelpuhastitega hoones. Hoone- ja v?liskanalisatsiooni standardite piiritlus on t?histatud (Joonis 1).Standardis ei k?sitleta tulekustutuspaigaldiste rakendamisel v?i katsetamisel tekkinud vee ?ravoolu. Tuleohutuspaigaldiste vee ?ravoolu n?udeid (nt. tulet?rjeliftid) kirjeldatakse standardis EVS 812-8. K?esolev standard ei k?sitle drenaa?i projekteerimist. Standardi n?udeid tuleb t?ita nii uue hoone kanalisatsiooni projekteerimisel, paigaldamisel, katsetamisel kui ka olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide ümberehitamisel.
Draining system inside buildings
Standard k?sitleb rongireisijate ooteplatvormide projekteerimisele, ehitamisele ja hooldusele esitatavaid n?udeid, h?lmates nii uusi (ehitatavaid) kui ka olemasolevaid (rekonstrueeritavaid) ooteplatvorme, juurdep??suteid ooteplatvormidele ning juurdep??suteel asuvaid ülek?igukohti.Enne standardi selle v?ljaande j?ustumist rajatud ooteplatvorme v?ib kasutada nende lammutamiseni v?i ümberehitamiseni.
Railway applications - Passenger platforms
See Eesti standard on rakendatav omandivormist s?ltumata veevarustuse v?lisv?rkudele, sealhulgas veev?rgule alates veet??tlusjaamast v?i puurkaev-pumplast kuni hoonete v?lisseinani. Standard on alus veev?rgu projekteerimisel, veetorustike dimensioonimisel ja pumpade ning teiste abiseadmete valimisel ning on kasutatav nii uue veev?rgu rajamisel kui ka olemasoleva veev?rgu laiendamisel ja ümberehitamisel.Standardis m??ratakse kindlaks funktsionaalsed n?uded veevarustuse v?lisv?rgule planeerimise, projekteerimise, ehitamise, k?itamise, hoolduse ja ekspluatatsiooni asjus ning tegevused n?uete t?itmiseks.Veek?itluses sisaldub veehaare, veet??tlus, vee s?ilitamine ja edastamine (veevarustuse v?lisv?rk/ jaotamine) tarbijale (vt joonis 1).Veehaarde-veeallika valikul juhinduda asjakohastest ?igusaktidest ja standardist EVS 847-1, vee t??tlemisel juhinduda standardist EVS 847-2, vee jaotamisel tarbijale juhinduda asjakohastest ?igusaktidest ning standarditest EVS 921 ja EVS 835.
Water supply systems outside buildings
Selles Eesti standardis antakse juhised kantava tulekustuti (edaspidi tulekustuti) kontrollimiseks, hooldamiseks, laadimiseks ja survekatse tegemiseks ning tulekustuti hoolduspunkti tehnilise varustatuse ja teenuse kvaliteedi ühtlustamiseks.
Inspection and maintenance instructions for portable fire extinguishers and requirements for service points
See Eesti standard on rakendatav reovee puhastamiseks vajalike puhastusmeetodite kavandamisel ja seadmete dimensioonimisel nii uue reoveepuhasti rajamisel kui ka olemasoleva puhasti laiendamisel v?i ümberehitamisel s?ltumata reoveepuhasti omandivormist. Reoveepuhastid jagunevad Eestis kolme suurusklassi:— omapuhastid ehk kohtpuhastid: kuni 49 IE;— reovee v?ikepuhastid: 50 IE kuni 1999 IE;— reovee suurpuhastid: 2000 IE kuni 100 000 IE ja rohkem.Lisaks eristatakse t??stusreoveepuhastid ja eelpuhastid ehk kohtpuhastid. T??stusreoveepuhastid puhastavad t??stuses v?i muu tootmise k?igus tekkinud reovett, heitvesi juhitakse otse suublasse.Eelpuhastid on muda-, liiva-, rasva- ja ?lipüüdurid ning nende kombinatsioonid ja muud reovee osalise puhastamise tehnoloogilised seadmed, mille l?bimise j?rel juhitakse reovesi ühiskanalisatsiooni. Eelpuhastus v?ib olla ka bioloogiline puhastus, mille k?igus v?hendatakse reovees orgaanilise aine ja toitainete koormust enne ühiskanalisatsiooni suunamist.Reoveepuhastusmeetodid jagunevad mehaaniliseks, bioloogiliseks ja vajaduse korral j?relpuhastuseks. Mehaanilise puhastuse k?igus eemaldatakse v?rede abil suuremad v??rised ning liivapüüduris liiv, mis oma abrasiivsete omaduste t?ttu kulutab pumpasid ning edasistes protsessi etappides settib mahutitesse. Vajaduse korral kasutatakse rasvainete eraldamiseks rasvapüüdureid v?i kombineeritud seadmeid. Keemilise fosfori?rastuse korral rakendatakse sadestuskemikaali doseerimist kombineeritult bioloogilise puhastusega. Joonisel 1 on esitatud lihtsustatud reoveepuhastuse p?him?tteskeem.Selles standardis on kirjeldatud Eesti oludes v?ikepuhastites enam levinud puhastustehnoloogiat – aeroobne bioloogiline puhastus, keskendudes ainult l?bivoolsele aktiivmudaprotsessile. Annus- ja biokilepuhasti rajamisel tuleb l?htuda nende spetsiifikast ja asjakohastest normdokumentidest ning juhenditest. Puhastustehnoloogia valimiseks peab olema teave reovee saasteainete sisalduse ning suubla seisundi kohta. Kui see erineb tavap?rasest, nt reovee l?mmastikusisaldus on piirv??rtustest palju suurem, tuleb valida l?mmastiku?rastust h?lmav tehnoloogia (vt lisaks standardis toodule n?iteks DWA-A 131 juhised), v?i kui reovesi sisaldab raskmetalle, tuleb rakendada nende ?rastamise v?tteid.Standardis m??ratakse n?uded reoveepuhastile planeerimise, projekteerimise, ehitamise, k?itamise ja hoolduse kohta ning tegevused n?uete t?itmiseks.Omapuhastite valikul juhinduda asjakohastest ?igusaktidest ning standardist EVS-EN 12566 (k?ik osad) ja tehnilisest aruandest CEN/TR 12566 (k?ik osad). Eelpuhastite valikul juhinduda asjakohastest ?igusaktidest ning standarditest EVS-EN 858 (k?ik osad) ja EVS-EN 1825 (k?ik osad).Standardis ei k?sitleta t??stusreoveepuhasteid.
Design of Small Sewage Treatment Plant (up to 1999 IE)
See standard k?sitleb n?udeid suitsut?rjesüsteemide projekteerimisele, ehitamisele ja hooldamisele. Enne standardi kasutusele v?tmist ehitatud suitsut?rjesüsteemidele rakendatakse vaid selle standardi hoolduseja kontrolli n?udeid.
Smoke and heat control systems - Design, installation, maintenance
See Eesti standard kehtestab n?uded Eesti teeliikluses kasutatavate fooride kohta ja fooride paigaldamise korra.
Traffic lights and their application
